Nutipistikud, kaamerad ja andurid on mugavad, kuid enamik neist ühendub otse koduvõrku — samasse võrku, kus on arvutid, telefonid ja muud olulised seadmed. Kui üks odav nutiseade osutub haavatavaks, satub ohtu terve võrk.
Kõige levinum viga on vaikimisi kasutajanime ja parooli jätmine muutmata. Paljud nutiseadmed tulevad tehasest sama parooliga kõikidele sama mudeli eksemplaridele — see teave on avalikult teada ja seda kasutatakse esimesena.
Teine levinud probleem on tarkvarauuenduste eiramine. Tootjad parandavad turvaauke regulaarselt, kuid uuendus jõustub alles siis, kui kasutaja selle paigaldab. Seadme rakendusest tasub aeg-ajalt kontrollida, kas saadaval on uuem versioon.
Kolmas samm on võrgu eraldamine: kui ruuter võimaldab luua eraldi "külaliste" või "IoT" võrku, tasub kõik nutiseadmed sinna paigutada. Nii ei anna nutiseadme rikkumine ligipääsu arvutitele ega isiklikele failidele.
Lõpuks — kaamera või muu jälgimisvõimalusega seadme puhul tasub alati kontrollida, kes täpselt saab voogu vaadata ja kas kaugjuurdepääs on vajalik või saab selle välja lülitada.